Erakorraline ülesütlemine lepinguvastase kasutamise puhul
Ette võib tulla ka olukordi, kus üürnik küll maksab rendimakseid korrektselt, kuid rikub lepingut kasutades üüritavat pinda teisiti kui lepingus kokkulepitud või põhjustades naabritele meelehärmi. Sihtotstarbele mittevastava kasutamise alla võib kuuluda näiteks lepinguvastaselt ja üürileandjaga kooskõlastamata eluruumides äritegevuse pidamine, üüripinna allrendile andmine või koduloomade pidamine, aga ka lihtsalt lärmakas eluviis.
Paljudel korteriühistutel on kehtestatud maja kodukord. Kodukorras võivad majaelanikud kokku leppida käitumisnormides, mis otseselt seadusest ei tulene. Selliste erisuste puhul on oluline, et kodukord oleks lisatud lepingule ja selle järgimine oleks üürniku jaoks lepingust tulenev kohustus. Kui kodukorda üürilepingule lisatud pole, ei tähenda see siiski, et see vabastab üürnikku kohustusest arvestada naabritega. Kaaselanikega huvide silmaspidamine on ka Võlaõiguse seadusest tulenev kohustus. Erakorraliseks üürilepingu ülesütlemiseks on alust, kui rikkumised on korduvad ja üürnikud tähelepanu juhtimisest hoolimata oma käitumist ei muuda. Rikkumiste tõendamiseks tuleb naabrite kaebused ja rentnikele tehtud teavitused dokumenteerida.
Erakorralisest lepingu ülesütlemisest teavitamine
Üürnikule tuleb lepingu erakorralisest ülesütlemisest kirjalikult teada anda.
Juhul kui erakorralise ülesütlemise aluseks on tasumisega viivitamine, siis kohustust ülesütlemisest ette teatada ei ole. Juhul, kui ülesütlemise aluseks on üüripinna lepinguvastane kasutamine tuleb ette teatada 30 päeva. Ülesütlemise teatega ei pea viivitama, kui rentnik kahjustab tahtlikult üüritavaid ruume. Teates tuleb välja tuua renditava pinna aadress, viidata sõlmitud rendilepingule, välja tuua lepingu erakorralise lõpetamise alus ja märkida nii teate esitamise kui lepingu lõpetamise kuupäev ning ülesütlemise teate vaidlustamise kord.
Peale ülesütlemise teate edastamist on üürileandjal õigus korteris välja lülitada elekter ja vesi vältimaks täiendavate kulude lisandumist.
Kui üürnik keeldub üüripinda vabastamast
Kui üürnik peale lepingu erakorralist ütlemist keeldub eluruume vabastamast, siis on pea paratamatu kohtusse pöördumine. Tallinna linnas on võimalik pöörduda üürivaidlustega ka üürikomisjoni poole. Üürikomisjonile avalduse esitamine on riigilõivu vaba, kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivu seadusele.
Üürniku omaalgatuslik väljatõstmine on seadusevastane. Proovida võib ka politsei appi kutsumist, sest vastavalt Asjaõiguseadusele on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes aluseta tema asja valdab. Kindlasti tuleb enne politsei kutsumist valmis panna dokumendid, mis kinnitavad üürilepingu erakorralist lõppemist ja kinnisvara seaduslikku omanikku.
Rentguru kogemus näitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise keeruliste nüanssidega rinda pistmisest päästab põhjalik eeltöö rentniku valimisel ja üürilepingu sõlmimisel.
